Te whakamātautau me te maimoatanga STI
-
He tere, he ngāwari hoki te whakamātautau STI hei tirotiro mena kua pāngia koe e te mate paipai (STI).
Read this information in English: STI testing and treatment.
Ko te tikanga o te whakamātautau STI ko te whai kia — haumaru — ai koutou ko ngā tāngata ka aitia ai e koe. Mehemea kua ai koe, kei te whakarite rānei koe ki te ai, he whakaaro pai te haere kia whakamātauria koe mō ngā mate paipai (STI).
Tokomaha tonu ngā tāngata ka whakamātauria auautia mō ngā STI, hei whakahaumarutanga noa iho. Mehemea kei te mānukanuka koe kua pāngia koe e tētahi STI, whakamātauria ai koe ki tētahi whakamātautau STI.
-
-
Te whakamātautau STI
-
Ko te mahi o ngā whakamātautau STI ko te tango tīpakonga mai i ngā wāhanga o tō tinana ka whakamahia e koe i a koe e ai ana. Ka tangohia ngā tīpakonga mā te ūkui — me kī he pihi miro roa.
Ka riro, māu, mā te nēhi, mā te tākuta rānei ēnei tīpakonga e tango.
Mehemea ka whakamahi koe i tō ure mō te ai, ka tonoa he tīpakonga mimi i a koe — nō reira he mea nui te pupuri i tō mimi i mua i tō hui.
He wā anō, ka mate pea koe kia whakamātauria ā-waho, ā-roto rānei, kia kitea mena kei reira he āhuatanga e taea te kite o tētahi mate. Ka ūkuia anōtia hoki e tō nēhi, e tō tākuta rānei ngā hakihaki, ngā keha, te rukenga rānei i a koe.
Ka tukuna ō tīpakonga whakamātautau ki te taiwhanga pūtaiao mō te whakamātautau. Tōna tikanga ka whakapā atu rātou ki koe i roto i te 10 rā me ngā kitenga o te whakamātautau.
-
-
Te whakamātautau ā-kiri STI
-
Ka taea e koe te whakamātautau ā-kiri STI mena kāore ō tohu o te mate.
Mehemea kei a koe ngā tohumate kua whakarārangi i raro iho nei, kua ai ā-waha, ā-nono rānei (ka mate pea koe ki te whai whakamātautau anō), kei te hiahia rānei koe i te tirotiro STI katoa tae atu ki ngā whakamātautau toto mō te pākewakewa (syphilis) me te whakaruhi ārai mate (HIV).
- He rukenga rerekē nō tō tara, tō ure, tō nono rānei
- He mamae te mimi
- He pukupuku, he tipu kiri huri ana i tō ure, tara, nono rānei
- He kōpukupuku
- He toto tara rerekē
- He raho, he tara, he nono hakihaki rānei
- He puta, he hakihaki huri noa i tō ure, tō tara, tō nono rānei.
Ka taea te whakamātautau ā-kiri STI i ō mātou whare haumanu katoa. Kia haere mai koe ki te whare haumanu, ehara i te mea me kite koe i te tākuta, i te nēhi rānei i mua i te whakatutukinga o tō whakamātautau. E wātea anake ana te whakamātautau STI ā-kiri ki ngā tāngata e noho ana ki Aotearoa.
Ka mate koe ki te whakautu i ētahi pātai ki te tirotiro e tika ana te whakamātautau ā-kiri STI māu. Ki te tika:
- Ka taea e koe te mahi te whakamātautau ā-kiri — mā te tango i te ūkui, i te tīpakonga mimi hoki/rānei — i te matatapu o tō mātou rūma horoi i te whare haumanu
- Ka whakahoki koe i te kete whakamātautau ā-kiri ki te kiripaepae rongoā
- Ka whakapā atu mātou ki a koe i roto i te 10 rā ki te whakamōhio atu ki a koe ngā huanga
- Mehemea kua mate maimoatanga koe, ka tāpui hui tō nēhi māu
Ki te hiahia kite koe i te nēhi mō tētahi whakamātautau STI, ka taea tonutia tēnei mā te whakarite i te hui auau ki tētahi o ā mātou whare haumanu.
E wātea anake ana te whakamātautau STI ā-kiri ki ngā tāngata e noho ana ki Aotearoa.
-
-
E hia te utu o tētahi hui?
-
Kāore he utu mō ngā kainoho o Aotearoa i raro i te pakeke o te 22 tau.
Mehemea kua 22, pakeke ake ō tau, ka utu koe i ā mātou utu whānui mō te hui — māna he Kāri Ratonga Hapori rānei āu.Mehemea ehara koe i te kainoho o Aotearoa, me utu koe i ngā utu kainoho kore.
Tirohia tā mātou whārangi utu mō ētahi atu taipitopito: Fees page
-
-